Teod: Aarne Saluveer

Posted on Posted in Arhiiv

21. märts 2003. SIRP (www.sirp.ee). Autor: Merle Kollom.

ETV tütarlastekoor osales Ameerika Koorijuhtide Assotsiatsiooni sümpoosioni kontserdiprogrammis kus tõi maailmaesiettekandele Arvo Pärdi teose “Peace upon you. Jerusalem”.

Mida tähendas USA reis teie koorile ja laiemalt eesti kultuurile?

Noorele kollektiivile, nagu me oleme, oli see erakordselt tähtis kui meie senise tee kõige avalikum pjedestaal. ACDA sümpoosion oli tõeliselt suur ja sisukas üritus. Neli päeva (12. – 15. II) kestnud koorimuusikute kohtumiseks oli New Yorgis reserveeritud palju konverentsipindu, alates kõige tähtsamast, NY Hiltonist, lisaks sellised kontserdisaalid nagu Carnegie Hall, Avery Fisher Hall Lincoln Center’is, Riverside Church pluss mitmed väiksemad kontserdipaigad. Juba saale, kus toimus kogu koorimuusikasse puutuva näitus ja müük, väljas noodid, esinemisriided, dirigendikepid, videod, õppematerjalid jpm., oli kolm korrust. Sümpoosionile pretendeeris ainuüksi USAst üle 2000 koori, kes saatsid oma lindid, millest hoolikalt valides saadi 50 koori. Mujalt maailmast nimetaksin Lund Vokalensemble’it, kes oli 2001. aastal väga edukas Euroopa koorikonkurssidel, ning briljantse ja virtuoosliku esitusega Hiina Lastekoori, repertuaaris lisaks hiina algupärasele muusikale “Kimalase lend” jm. menunumbrid. Pärdi uudisteos kaunistas seda kooriüritust ülimal määral – psalm 122, rahusoov Jeruusalemmale, Taaveti palveteekonna laul, väga tähenduslik meile ja praegusele ajale – ja pälvis ka publiku meeletult hea vastuvõtu. Teose vastu ilmutati suurt huvi, paljud dirigendid soovisid seda oma repertuaari võtta. Koorile ja mulle on koostöö Pärdiga olnud fantastiline: loominguline kokkupuude inimesega, kelle loodu on nii humaanne, annab kirgastavat jõudu meile kõigile.

Küllap laulsite ka meie kooride püsiautorit Tormist?

Jah, loomulikult. Kõigil tuuri soolokontsertidel, mida tegime oma reisi algusosas (Washingtoni, Pittsburghi, Baltimore’i ja New Yorgi vaheline ala Marylandi, Virginia ja New Jersey osariikides) oli eesti muusika jõuliselt esindatud. Alustasime Kreegi vaimulike rahvalauludega ja näitasime, mismoodi eesti rahvamuusikat läbi aegade koorile arraneeritud on, jõudes kaasaegse koorimuusikani välja.

Kas USAs tekkis kontakte, mis koori arengule edaspidi kaasa võivad aidata?

Kui nii suurel maal nagu USA on Eesti kollektiiv esindatud tippkohtumisel, siis tähendab see, et nii lauldud heliloojad kui ka Eestimaa on saanud tohutut reklaami. Eestist räägitakse, huvi püsib, inimesed saavad kinnitust varem kuuldule ja nähtule; pean silmas 1990ndal toimunud IFCMi sümpoosioni, mis läbis Stockholmi – Helsingi – Tallinna liini. Tüdrukud on Eesti märgi sellele suurele mandrile taas kenasti kinnitanud. See annab tööd ja lootust kõikidele: meie kirjastajatele, heliloojatele ja muidugi kollektiividele, kes sinna taas suunduvad.

Veel värskem uudis on Lasteekraani muusikastuudio lastekoori pääs Euroraadio koorikonkursi “Lets The People Sing” finaali.

Saan Sirbis need kaks tihti segi aetud koori lahti seletada: Lasteekraani muusikastuudio lastekoor (dirigendid Aarne Saluveer ja Lii Leitmaa) on ETV tütarlastekoori ettevalmistukoor. Esimeses laulavad 11 – 14aastased lauljad, kes 15aastaselt saavad teha katsed tütarlastekoori. Ja tõepoolest, “Klassikaraadio” ja Kooriühinguga koostöös oli eesti kooridel esimest korda võimalus osa võtta EBU ja BBC organiseeritud otse eetri konkursist. Rahvuslikud eelvoorud toimuvad paljudes maades, iga maa võib välja saata ühe koori laste-, noorte- ja täiskasvanute koori kategoorias. Lastekooride lauljate vanus on sel konkursil kuni 14 aastat (meeldiv, et ka koorifestivalil “Tallinn 2003” kunstinõukogu on seadnud lastekooridele sama vanusepiir). Eestis kooriparemik võistles, ürii valis välja Tartu Jaani kiriku kammerkoori, TMKK kammerkoori ja Lasteekraani muusikastuudio lastekoori. Kõik eesti kooride salvestised olid väga head. Pidasin favoriidiks vanemaid kolleege, meil endil väga suuri lootusi ei olnud – ikkagi esimest aastat uus noor lastekoor. Eelmised 2-3 aastat on olnud lastekoorile küll väga edukad (esikoht Eesti lastekooride konkursil, V. Tormise programm sümpoosionil WOCC 2001 Vanvouveris, Salt Lake City taliolümpiamängude festival “Voices of Frienship” jt.), aga see koosseis kasvas suureks ega mahtunud EBU reglementi – paljud astusid tütarlastekoori ja mõned, kel ei jätkunud nii suurt jõudu ja tahtmist muusikas edasi olla, leidsid mõne muu tegevuse. Seda rõõmustavam on teade nendest kümnest finalistist, kes peaksid 12. X Queen Elisabeth Hallis esinema – nende hulgas olla on väga suur väljakutse ja au. Peame arenema selles suunas, et ka noorenenud lastekoori esinemine piisavalt hästi välja tuleks. Eetrikontserdi kuulajaskond üle maailma on u. 15 miljonit, nii et seda võib võrrelda mis tahes Eurovisiooni suurüritusega.

Saate seal laulda vaid 9 minutit, mis on üsna napp aeg enese näitamiseks.

Poolfinaali kava oli 18 minutit, aga kuna lõppvoor toimub otse-eetri kontserdina ja esinejaid on kümme, tähendab ka nii lühike kava 1,5tunnist kontserti, lisaks esineb ka eelmisel aastal “Kuldse roosivaasi” võitnud koor. Nii et see on tõeliselt eksklusiivne koorimuusikasündmus. Juhend on üsna põhjalik, soovitatakse mitte keskenduda ühe helilooja või ajastu teostele, vaid näidata koori võimalikult eripalgeliselt. Kava kokkupanemine on päris tükk tegemist. Üheks eelprooviks on aprilli lõpus toimuv koorikonkurss “Tallinn 2003”, mis sel aastal tuleb tõeliselt rahvusvaheline ja huvitavate kooridega. Kutsun kõiki muusikasõpru kuulama vokaalmuusikat mitte ainult säravatel ja suuresti väljareklaamitud staaride üksikkontsertidel, vaid pigem veetma need paar päeva Estonia kontserdisaalis ja saama ülevaadet koorimuusika maailmast. Kaasa teevad ka Lasteekraani muusikastuudio lastekoor ja ETV tütarlastekoor.