Filosoofiline ja kontrastne koolioratoorium “Tarkus”

1. september 2008. Eesti 90 (www.eesti90.ee). Autor: Martin Rits.

Algavast kooliaastast annavad märku järjest madalamalt käiv päike, lehtede värvust muutvad puud, ärevaks muutuvad lapsed ning sel aastal ka Eesti Vabariigi juubeliaastale pühendatud koolikuu sündmused. Pühapäeval, 31. augustil, esitati Tartu Jaani kirikus Tõnis Mägi koolioratooriumi “Tarkus”, päev varem kõlas sama teos esmaettekandena Paide kultuurikeskuses ning tänasel ülemaailmsel rahu- ja teadmistepäeval kolmandat korda Tallinna Jaani kirikus.

Koolioratoorium “Tarkus” avas uue vokaalsümfooniliste teoste sarja “Viva oratorio!”, mis on valminud Tallinna Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu ja Tallinna Filharmoonia koostöös. Tõnis Mägi uudisteose libreto on kokku pandud peamiselt piibli, dalai-laama, Tenzin Gyatso ning Blaise Pascali tekstidest. Tarkuse ja teadmiste juures on tähtis, et neid antaks edasi kaasakiskuvalt ja õppijale sobival viisil. Tõnis Mägi “Tarkus” on kokku pandud küll suurte ja keeruliste tekstide ja varem öeldud tarkade sõnade põhjal, kuid seda hoopis kaasaegsemas ja lihtsamas võtmes. Teatavat nooruslikkust oli tunda ka kirikus olevast publikust. Kui reeglina on kirikukontserditel publikuks vanemad ja tõsisemat muusikat armastavad kuulajad, siis sedapuhku oli suur osa pingiridadest just nooremate kuulajate poolt täidetud.

Enne esinejate lavale astumist pidas väikese kõne ka haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes mõtiskles lühidalt haridusest ja selle olulisusest seoses inimese õnne ja heaoluga. Seejärel astusid lavale aga muusikud – ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel, Tõnis Mägi, Chalice, Liidia Mägi ning ansambel U. Vaadates esinejate tuntust, nende loomingu armastatust ja populaarsust, siis võib arvata, et just suured meistrid on need, kes rahva kohale meelitasid. Üheltpoolt seda nad kindlasti ka tegid, kuid teisalt oli sedapuhku esinejatest olulisem kõlanud muusika. Ei juhtu just sageli, et esitatav muusika ning selles peituv sõnum jätab esitajad tagaplaanile. Seekord läks aga nii, et pilk, mis muidu nii sageli kontsertide ajal esinejaid pingsalt jälgida püüab, rändas pahatihti mööda kirikut ringi, langedes kord aknale, kust päike sisse piilus, kord aga jälle võimsatele kiviseintele, mis muusika veel võimsamaks muutis. Kõrvad olid aga sellest hoolimata keskendunud vaid helidele, mille vahelt sai hulgaliselt kõlavaid ja mõtlemapanevaid lauseid välja nopitud. “Tarkus” oli vaieldamatult oratoorium, mis kiskus kaasa mõtlema ja teatud “oma” mõtet otsima.

Kahe muusiku, Chalice’i ja Mägi, omavahelisele filosoofilisele dialoogile kõlas suurepäraselt taustaks ka tütarlastekoori hääl, mis solistide mõtteid kuulas ja tagasi peegeldas. Kõige võimsama kontrasti pakkus kogu teose juures aga Tõnis Mägi väike tütar Liidia, kes etenduse lõpus kaunite sõnadega meeste eelneva jutu justkui kokku võttis ja vanemad olijad omamoodi paika pani. Kogu oratooriumi vältel käisid peast läbi ja kõlasid erinevad mõtted, mis olid seotud nii armastuse, elu, tarkuse kui paljude teiste oluliste teemade ja mõtetega, kuid läbi lapsesuu kõlanud lause – maailm on ilus ja lõpmatu – näitas üheltpoolt, kui lihtsalt ja tabavalt saab kõik olulise ühte lausesse kokku võtta ja teisalt, kui palju peitub tegelikult selle lause ja lapse sõnade taga.

Septembri alguse ja algava koolikuuga suurepäraselt haakuv “Tarkus” oli loov teos, mis pakkus kuulajale kellegi teise mõtteid ja arusaami maailma toimimisest ja olemisest, kuid andis võimaluse sellest kõigest ka oma pilt luua ja teatud väärtushinnangud paika seada. Võib öelda, et tegemist oli ka suunda näitava teosega noortele, kes peaksid justkui mõistma, et õppimine ja tarkus ei tule vaid koolist, vaid kõikjalt meie ümbert ja seest. Teatava esimese positiivse laengu algavaks õppeaastaks andis Mägi teos kahtlemata, selle võrra saab nüüd kooli ja tarkust jälle uuest küljest vaadata.