Kultuuriekspordist Shanghais

Aasia majanduskeskuseks kujunenud Shanghais valitseb värvikirev olustik ka erinevate kultuuride tutvustamisel. Võib öelda, et lausa igapäevaselt astub siin lavalaudadele mõni maailmas laialt tuntud artist või avatakse näitus, millele kaasaelamisele joostakse tormi, hoolimata soolasest piletihinnast. Viimase kümnendi jooksul Shanghais valminud mahukad kontserdi- ja näitusesaalid mahutavad igaüks tuhandeid kultuurihuvilisi, kes on vastuvõtlikud nii traditsioonilisele Hiina kultuurile, kui üha rohkem ka väljastpoolt pakutavale. Meelelahutustööstus, mida selle tänapäevases mõistes tunneme kasumliku ärina, ei tunne piire ka Hiina megalinnades ja on meediaruumis kujunenud valdkonnaks, mis köidab igapäevaselt mitmesajamiljonilisi masse, olgu siis jutt avalikus kultuuriruumis toimuvast või igapäevaselt TVs jooksvatest sadadest seebiseriaalidest. Kuigi veel täna riisuvad piimalt koore põhiliselt kohalikud meediamogulite heakskiidul ülestöötatud staarid, avaneb siinne meelelahutusturg märgatavalt ka välismaistele tegijatele, kelle looming ja elustiil tavalisele hiinlasele huvi pakuvad.

Sama ajal kui läänelik muusika- ja filmitööstus üritab oma turuosa Hiinas jõudsalt kasvatada, on sellest saanud ka riikide pürgimus ja poliitika, et enda rahvuskultuuri tutvustamise kaudu suhtlusbarjääre Hiinaga madalamaks lihvida. Nii ei ole kultuuri osatähtsus tänapäevases diplomaatias üldse väheoluline, sest tähtsatest kokkulepetest koosolekulaudade taga, pidulikest lõuna- ja õhtusöökidest vaieldamatult ei piisa, et oma riigi vastu huvi tekitada. Just selle tühimiku täidabki kultuuridiplomaatia, mis üldjuhul on suunatud laiadele massidele, Shanghais ligi 25 miljonilisele elanikkonnale. Lisaks emotsionaalsele on siinkohal oluline ka äriline aspekt, sest loomemajanduse ekspordil on tänapäeval üha suurem roll. Väikeriigil nagu Eesti, mille loomemajanduse ekspordi osakaal SKPst on ca 3%, mis on üsna keskmine näitaja maailmas, on seeläbi võimalus kultuuriekspordi kaudu ka uusi turge leida ja raha teenida.

Vaieldamatu tõsiasi nii Hiinas (kui ka mujal) on see, et kui soovid oma riiki „müüa“, meelitada võõrsilt investeerima, neile kaupa müüa või meelitada turiste raha kulutama, siis tuleb teha kõik, et nad esmalt tuleksid meile vaatama ja uurima, mis maa see on ja kes seal elavad.

Seega, kultuuri tutvustamise kaudu peame tekitama neil tahtmise kõigepealt Eestisse tulla. Kui vaid räägime meie positiivsetest majandusnumbritest, kiidame e-riigi saavutusi ja maksuvabastust re-investeeringutele, innovaatilisust ja ilusat loodust, siis Hiinas selle jutu peale keegi meie vastu huvi ei tunne, eriti kui lisame, et meie elanikkond on vaid 1,3 miljonit, sest kõik oskavad end turustada, kes paremini, kes tagasihoidlikumalt. Samas, kui kultuurisaavutuste kaudu huvi saavutades suudame otsustajate koorekihi kasvõi korraks meile tuua, siis tõuseb ka tõenäosus, et tuntakse huvi majanduskoostöö vastu, mis võimaldab meil eksportida, teenida turistidele osutatud teenustelt või tuua Eestisse investeeringuid loomaks uusi töökohti.

Kui viimasest ajast Shanghais vaid mõned üles loetleda – Soome radikaalne disaininädal, Hollandi Oranje päevad, Iirimaa Patricku päev, lisades neile veel eraldiseisvaid üritusi, siis on selge, et kultuuridiplomaatia roll oma riigi tutvustamisel üha kasvab.

2010.a. Shanghais toimunud maailmanäitus EXPO periood oli kultuuriüritustest tiine, kuid hoog ei ole raugenud ka selle järel. Kahtlemata said maailmanäituselt innustust ka hiinlased ise, kes nüüd üha rohkem kutsuvad välismaalasi Shanghaisse oma kultuuri tutvustama. Samas soosib kultuurivahetust ka Hiina Rahvavabariigi ametlik poliitika, mis soovib riigi välissuhtlust näidata intensiivse ja avatuna.

Kui kahe aasta eest Shanghais peakonsulaadi avasime, seisime ka ise silmitsi küsimusega, et kas ja kuipalju pühenduda meie kultuuri tutvustamisele. Kuigi selle prioriteetsuses keegi ei kahtle, seavad esinduse tagasihoidlik mehitatus ja kultuuriprojektide rahaliselt kulukas läbiviimine kõrge elatustasemega Shanghais  sellekohasele tegevusele üsna ranged piirid. Lisaks rahalisele poolele peab arvestama ka asjaoluga, et kuivõrd ürituste paljususe ja mitmekesisuse osas me kvantiteedile rõhuda ei saa, peab panustama kvaliteedile. Värvikireva kultuurieluga ja luksusliku elustiiliga metropolis osatakse meisterlikkust hinnata kõikjal ja kõiges, selles osas järeleandmine tähendaks vabatahtlikult lati alt minekut ehk järgmist katset Eesti kultuurielu tutvustamiseks tuleks siin kaua oodata. Kokkuvõttes, ei midagi keerulist – sarnaselt konkurentsi pakkuvale avatud turule peab ka meie poolt pakutav kultuuritoode olema kõrgel tasemele ja siinse tarbija jaoks sobivasse vormi pakendatud.

Mööduval hooajal pakkusime Shanghais ja mujalgi Hiinas seda, mille läbi Eesti mujalgi maailmas tähelepanu on pälvinud – muusikat, kunsti ja käsitööd.

EV95 ürituste raames veebruaris esinesid Shanghais kahe kontserdiga Maarja ja Peeter Rebane.  Neist esimene, EV aastapäeva vastuvõtt, kujunes tänu muusikute ülesastumisele väga omanäoliseks ja tõe huvides peab mainima, et nii mitmedki Euroopa riigid on meilt shnitti võtnud ja samuti sel kevadel oma rahvuspüha tähistamist muusikalise etendusega ehtinud. Maarja ja Peetri teine kontsert leidis aset Shanghai südalinnas, hotell Le Royal Meridien lummava vaatega 65. korruse jazzbaaris, kus paljurahvuselisele publikule pakuti ülevaadet nii Eesti levimuusika klassikast kui ka maailmas tuntud jazziklassikast, lisaks Peetrile olid angažeeritud ka kohalikud muusikud. Publik jäi kahtlemata rahule, meie muusikute kontakte on meilt palutud hiljemgi.

Samal ajal avasime EV 95 ürituste raames Shanghai Raamatukogu fuajees fotonäituse Fascinating Estonia, kus tutvustasime Eestit 30 fotol läbi kolme noore fotograafi objektiivi. Laura Kallasvee, Raimo Savisaare ja Jarek Jõepera fotodest kombineeritud väljapanek andis ülevaate meie loodusest, inimestest ja linnaarhitektuurist. Näituse asukoht ja ülespaneku kestus tõid sellele üle 120 000 vaataja. Tõenäoliselt pole see juhus, et näituse järel kasvas peakonsulaadile esitatud päringute arv, kus tunti huvi Eestisse reisimise vastu ja praeguseks on meie viisanumbrid ka võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra kasvanud. Sama näituse, seekord 45 fotol avasime ka mai lõpul Xiamenis. Hiinlastele, kes ise igas võimalikus ja võimatus olukorras armastavad fotosid teha, olgu siis kaamera või nutitelefoniga, on fotonäitused väga hea võimalus end arusaadvaks teha ja meelde jätta. Keskaegne Tallinn, saared ja meie väikelinnad on need, mis on paljudest turismi sihtkohtadest erinevad ja jäävad meelde.

Kevadisele hooajale pani väärika punkti ETV tütarlastekoori esinemine Shanghai rahvusvahelise kevadmuusika festivali raames, mille koorinädal toimus tänavu esmakordselt. Valiku esinejate osas tegid korraldajad, kes hiljem tunnistasid, et

rahvusvaheliste kooride kutsumisel valdasid neid teatud kõhklused, sest polnud ju teada, et kes ja kuidas kohalikule auditooriumile meeldivad. Hilisemaid hinnanguid oli erinevaid, kuid ETV koori puhul oli see vaid ühene – täielik edulugu. Aarne Saluveeri juhatatud ETV tütarlastekoor pälvis lisaks professionaalsele esitusele tähelepanu ka oma lavalise liikumisega, mis eristas neid teistest staatiliselt laval oma repertuaari esitavatest muusikutest – muusika viidi vaatajale otse saali, kasutades ära esinemiskohtade akustilise tingimusi. Üsna raamistatud maailmapildiga auditooriumi jaoks oli see väga uudne ja põnevusttekitav elamus. Kui 21. sajandi hakul on veel kahtlejaid, et kas Eesti koorimuusikatraditsioon kiires ja sotsiaalvõrgustunud maailmas huvi suudab tekitada, siis vastus oleks, et jah, Aasias kindlasti. Muusikafestivali korraldajad soovivad ka edaspidi meie koormuusikat tutvustada ja mitte üksnes Shanghais, vaid ka Hiinas laiemalt.

Kogu 2012/2013 hooaja vältel õnnestus Eestit Shanghais tutvustada ka eesistumise kaudu Consular Spouses Shanghai seltsingus, mille presidendiks oli Eesti peakonsuli abikaasa. Vastavalt nimetusele diplomaatide abikaasasid ühendava organisatsiooni peamiseks tegevuseks on sotsiaalsete sidemete arendamine Shanghais, heategevus ja diplomaatilise korpuse tutvustamine. Igal aastal viiakse läbi ka projekt, mis tutvustab erinevaid riike ja mille korraldusest saadud tulud suunatakse heategevusse. Tänavu oli selleks Eesti eestvedamisel kureeritud ehtenäitus „Jewellery of the world, world of jewellery“, millele järgnenud oksjonil ehted ka omaniku leidsid. Oksjonil kogutud 260 000 CNY puhul oli olemas ka Eesti panus – meie ehtekunstnik Kristiina Kibe poolt spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud ja annetatud ehtekomplekt.

Eelkirjeldatu oli vaid väike osa sellest, kuidas Eestit Hiinas loomemajanduse valdkonnas on tutvustatud. Kui lisada siia juurde veel märtsis toimunud OÜ Expoturism ja EAS korraldatud turismiseminarid Pekingis, Shanghais ja Chongqingis, meie disainerite Monika Järgi ja Kadri Kruusi osalemine Shenzhenis disaininäitusel mais, peatne Hardi Volmeri filmi „Elavad pildid“ linastumine Shanghai rahvusvahelisel filmifestivalil Panorama, Tartu Rocki korvpallurite võit rahvaste sõprusturniiril, meie võõrleegionärid kohalikes jalgpalliklubides, siis võib ju kokkuvõttes öelda, et Eesti polegi enam Hiinas tundmatu.