9. jaanuar 2004. SIRP (www.sirp.ee). Autor: Kaie Tanner.
ETV tütarlastekoori jõulukontserdid Loksa ja Kuusalu kirikus 25. XII.
Miks antakse nii palju jõulukontserte? Vaevalt on maailma ajaloos teist isikut, kelle sünnipäeva nii ulatuslikult muusikaga kaunistataks kui Kristuslapse oma. Jõuluajal leiavad esinejad üles kõik kirikud, kabelid, kontserdisaalid ja kooliaulad ning kaubakeskustes jõuluviisidest küllastunud publik tuleb veel ja veel neidsamu viise kuulama. Enamasti teeb vokaalmuusika esitusrohkuselt instrumentaalsele pika puuga ära: sõnumi edastamiseks on sõna vaja ning jõulude puhul ei saa lihaks saanud Sõnast üle ega ümber.
“Jõulurõõmu, jõulurahu…” oma kümne kontserdiga (mina juhtusin neist kahele) koosnes pea tervenisti a cappella koorimuusikast ning rändas läbi maakirikute ning kultuurikeskuste. Eesti Kontserti tuleb tugevate kooride ülesleidmise eest tunnustada, ka traditsioonilistest ja suurte keskuste kontserdisaalidest väljumine on hea mõte. Millal siis veel, kui mitte jõuluajal – publikupuudust ei tulnud ette üheski kontserdipaigas Jõhvist Jõgevani.
ETV tütarlastekoor on oma 13 tegevusaasta jooksul andnud sadu kontserte rohkem kui kümnes riigis, võitnud konkursse ja esinenud festivalidel. Eesti koorimuusikas paistavad nad silma oma jõudlikkuse ja mitmekülgsusega, st. suudavad anda palju stabiilselt kõrge tasemega kontserte ning laulavad väga mitmete ajastute ja stiilide muusikat, küll koreograafiaga, küll ilma. Ka jõulukontserdis leidus kõike või peaaegu kõike: Palestrinast traditsiooniliste jõululauludeni, afroameerika Gloriast Tormise ja Pärdini. Ausalt öeldes püüdsin kava ülesehitusest ka sisulist, kronoloogilist või emotsionaalset loogikat leida, aga see ei õnnestunud. Oli lihtsalt hulk ilusat muusikat.
Kuusalus ja Loksal oli publiku ees 17-18 tüdrukut. Koosseisu väiksusest hoolimata jätkus kõlajõudu ka Pärdi “Peace Upon You” ja Tormise “Talvemustrite” jaoks piisavalt. Ei teagi, et keegi peale ETV tütarlastekoori oleks 17 lauljaga “Virmalisi” esitanud, nii et see ka välja tuleb (ainult diktsiooni võib ikka veel aktiivsemaks soovida ja soovitada). “Talvehommiku” legato vajanuks aga veenvuse saavutamiseks enam tihedust.
Pärdi “Peace Upon You” koosneb hulgast kontrastsetest lõikudest. Õnneks andis dirigent Aarne Saluveer nende vahele piisavalt hingamisaega, nii et uus karakter kohale jõudis ning lõigud moodustasid kokku kauni terviku. Ka see jõulist vokaali ning laia dünaamilist diapasooni nõudev teos õnnestus väikesele koosseisule vaatamata hästi, Palestrina Kyries oli aga küll kuulda, et arvukam aldirühm tuleks koori tasakaalule suuresti kasuks. Oma originaalsusega eristusid ülejäänud kavast shona rahvamuusikal põhinev Gloria ning inglise jõululaul “Apple-Tree Wassail” – väga karakteersed, rõõmsad ja laiemale avalikkusele tundmatud lood. Hää, et koor vähemalt inglise loos ka tavapärasest vokaalist veidi erinevat häält julges teha – see andis palju juurde.
Kontserdi kavas olnud klassikalised jõululaulud olid hästi valitud ning õnnestunud. Ilmselgelt ootas ka publik, et tuntud hitid (nagu “Püha öö” ja “Valged jõulud”) ikka kõlaksid ning pettuma nad ei pidanud. Ehkki esile tõusid hoopis Thompsoni kahekoorilaul “Nowel” hää artikulatsiooni ning kauni fraseerimisega ning kuulajate kaasabil esitet “Tiliseb, tiliseb aisakell”. Kontserdi nimilugu “Jõulurõõmu, jõulurahu” näitas aga taas kord, et ses kooris laulavad ka tugevad solistid, kes valdavad väga keerukat lihtsalt laulmise kunsti. Tundub, et südamlikud soovid jõuavad just selle läbi kõige paremini kohale.